Summariu
|
|
COVID-19 hanesan moras kontajioza ida
ne’ebe kauza husi virus Corona tipu foun ida ho
naran SARS-COV-2. Virus Korona iha tipu barak, maibe iha
tipu hitu deit mak identifikadu nudar kauza ba moras iha
ema. Estudu oioin hatudu katak pursentu 20 pesoal saúde
afetadu iha Italia, no estudu seluk iha Wuhan hatudu
katak pursentu 29 husi pasiente ne’ebe hetan peumonia
grave pesoal saúde.
Objetivu
Intensaun artigu ida ne’e atu halo revizaun literatura
kona ba medidas protesaun ba knaar nain saúde husi
COVID-19.
Konluzaun. Evidensia barak hatudu ona medida
kontrol infeksaun nebe apropriadu bele kontrola no hamenus
risku infeksaun ba knaar nain saúde sira. |
Introdusaun
COVID-19 hanesan moras kontajioza ida ne’ebe kausa husi virus
Corona tipu foun ida ho naran
SARS-COV-2. Virus
Korona iha tipu barak, maibe iha tipu hitu deit mak identifikadu
nudar kauza ba moras iha ema. Tinan-tinan, virus korona tipu 4 (
229E,
NL63, OC43, HKU1) identifikadu hanesan kauza ba flu ba
ema iha mundu. Tuir mai, tipu tolu foun nebe mak foin identifika
mak:
MERS-CoV kauza moras respiratoriu aguda iha medio
orient, nebeé mos provoka surtu iha Korea do Sul iha tinan 2015,
SARS-CoV
kauza pandemia moras respiratoria aguda severa iha tinan 2003 no
ikus liu
SARS-COV-2 ka ne’ebe atualmente kauza pandemia
COVID-19 iha nasaun 200 resin iha kontinente hotu-hotu.
(1,2)
Globalmente Organizasaun Saúde Mundial reporta iha loron 29
fulan marsu kazu total COVID-19 634.835, mate 29.957. Husi
rejiaun South East Asian (SEARO) konfirmadu kazu
3.709; kazu barak liu iha SEARO reporta
iha Thailandia ho total kazu 1.388, tuir
Indonesia kazu 1.115, India kazu 979, Srilanka
kazu 106, Bangladesh kazu 48, Maldives kazu 16,
Myanmar kazu 8, Nepal kazu 5, Bhutan kazu 3, no kiik liu iha
Timor-Leste ho total kazu pozitivu 1(kazu importadu).
Mortalidade total nebe konfirmadu iha rejiaun SEARO 139. (2)
Husi numeru kazu konfirmadu nebeé ita hareé iha leten inklui ona
knaar nain saude nian nebeé mak hanesan pessoal nebe iha líña oin
(
frontline) ne'ebé fó atendimentu diretu ba
pasiente COVID-19. Globalmente seidauk iha dadus ofisial ida
ne’ebe relata espesifikamente kona-bá númeru knaar nain saúde nebe
infetadu ka mate, maibe media oioin foka kona ba asuntu ida
ne’e. Ezemplu iha CHINA iha reportajen katak knaar
nain saúde nebe infetadu iha inisiu fevereru iha 1.716, no
número mate 6, iha Indonesia relata médiku nain 10 mate tanba
COVID-19. Iha sorin seluk publikasaun siéntifika balu
deskreve oinsa risku knaar nain saúde nian (liu-liu médiku,
enfermeru, partera, tékniku laboratoriu). Andrea Remuzzi, Giuseppe
Remuzzi, iha The Lancet deskreve katak 20 % husi knaar
nain saúde iha Italia infetadu no balu mate tamba
COVID-19, nune’e mos autor Wang D, Hu B, Hu C, et al,
hakerek katak husi 138 pasiente ne’ebe hetan pneumonía grave
no admiti iha Zhongnan Hospital of Wuhan University, 29
%(40) husi afetadu sira ne knaar nain saúde nian nebe
deskonfia hetan infesaun iha hospital . Ho ida ne’e hakerek
nain sira konsidera importante atu halo revizaun literatura
ida, hodi deskreve risku ne’ebe knaar nain saúde sira hasoru
no buka hatene medida prevensaun ne’ebe bele hamenus risku
transmisaun iha knaar nain saúde.
Risku transmisaun COVID-19 ba knaar nain Saúde(Pesoal Saúde).
Situasaun pandemia COVID-19 atual obriga
estadu barak, inklui estadu Timor Leste, foti
medidas extremu atu prevene propagasaun ka transmisaun husi
virus refere. Nune’e medidas nebe aplika mak hanesan
deklarasaun estadu emerjensia,
lockdown, hapara movimentu
aéreo, hamenus movimentu sidadaun,
social distancing
(hela iha uma, labele halibur ema barak) no medidas
ijienikas seluk tan. Maibe medidas hirak ne’e
jeralmente la aplika ba knaar saúde nian hirak ne’ebe halao
servisu in oin (frontliners hanesan médiku,enfermeoru, parteira,
tékniku laboratoriu, farmasista, nst). Iha konfirmasaun
sientifika ba poder transmisaun COVID-19 husi ema ba ema, no
epidemiolójikamente nia
reproduction rate (R0)
3.28. Hanesan mensiona ona iha introdusaun katak
publikasaun siéntifika balu deskreve oinsa risku ba knaar nain
saúde. Ezemplu, iha publikasaun balu hanesan The
Lancet, hatete katak 20 % husi pesoal saúde afetadu ho
COVID-19. Análiza simples ne’ebe bele halo ho ezemplu kazu
Italia, 20 % husi pesoal saúde afetadu. Timor-Leste iha mais
ou menus pesoal saúde(profesional saúde) 4000, se 20 % infetadu
signifika 800 pesoal saúde mak sei hetan infesaun. Tuir OMS
hatete
fataltiy rate (FR) COVID-19 entre 3-4
%, se kalkula FR husi pesoal saúde 800 nebe infetadu
maka entre 24-32 mak sei hetan destinu fatál. Númeru infesaun no
fatality
rate ida ne’e sei afeta prestasaun servisu ein jeral
iha Timor Leste nebe sei persiza mínimu pesoal saúde ida
atende 1000-15000 populasaun.
Fator risku ne’ebe favorese transmisaun.
Estudu sira nebeé mak realiza ona husi
Aerosol-Generating Procedures and Risk of Transmission of Acute
Respiratory Infections: A Systematic Review, 2020, deskreve
tamba sa mak knaar nain saúde iha risku bo’ot liu hetan daet
Covid-19. Impaktu negativu hirak nebeé pesoal saude sira simu laos
deit iha momentu krizi nia laran maibe afeta mos sira nia vida
futuru. Sira susetível tebes atu hetan postrauma depois de
pandemia (Wu et al., 2020). Fator ne'ebé favorese
infkesaun ba pesoal saúde sira mak:
- Virulensia no kapasidade transmisaun husi COVID-19 R0
3.28, (kazu balun bele boot liu).
- Knaar nain sira kolen fízika no mentalmente,
expozisaun ba pasiente infetadu ne'ebé barak no durante horas
naruk, ansiedade no depresaun tamba atu foti dezisaun
iha triajen no problema mental seluk tan.
- Asesibilidade ba ekipamentu protesaun individual
(EPI). Stok husi EPI la sufisiente, nune’e knar
sira balu obrigadu atende pasiente sem protesaun
adekuadu.
- Utilizasaun EPI nebe la apropriadu
- La utiliza EPI iha situasaun balu (la uza
EPI iha momentu ruma kuandu atende pasiente ne’ebe
la aprezenta síntomas ka sinais COVID-19).
- Aplika medidas kontrolu infeksaun nebe la apropriadu.
Medidas Prevensaun ne’ebe bele opta atu hamenus risku
transmisaun COVID-19 iha knaar nain saúde.
Risku sira nebe mensiona iha leten ne’e prevenivel
(bele prevene ho medidas nebe apropriadu). Experensia no evidensia
barak mos deskreve katak risku sira ne'ebe bele mitiga nune’e sei
la fo impaktu negativu (infeksaaun) ba knaar nain saúde sira
(Brooks SK, 2020). Evidensia hatudu katak medidas prevensaun
né'ebé adekuadu minimiza risku transmisaun iha
pesoal saúde. Medidas Xave ne’ebe persiza tau iha konsensu
mak hanesan tuir mai ne’e:
- Asegura estoke EPI nebe adekuadu no apropriadu ba knaar
nain saúde sira, inklui kontrolu no promove uzu rasional ho
maneira rasional.
- Asegura training no refreshing training (fo
hanoin bebeik) ba knaar nain sira konaba medidas atu uza
EPI no prosedimentus ba prevensaun no kontrolu infesaun.
- Prepara ekipa nebe sufisiente atu bele garante rotasaun nebe
diak hodi hamenus stress fízika no mental, nune’e mos ho
rotasaun frekuente bele hamenus risku infeksaun.
- Evita destaka ka indika knaar nain sira nebe
iha risku potensial (isin rua, idade liu 50, nst), atu atua
hanesan frontliner hasoru pasiente COVID-19.
- Atu hamenus kontaktu direta ho pasiente Organizasaun
Mundial Saúde mos rekomenda utilizasaun sistema dijital,
telemedisina (iha kazu avaliasaun pasiente),
ou aplikasaun seluk, bele mos Whatsapp, Video
Konferensia (iha kazu atende suspect).
- Hamenus frekuensia vizita nebe la nesesariu ba
pasiente COVID-19.
- Fo espasu distansia mínimu metru 1 (karik la
persiza halo ezaminasaun direta ba pasiente ou suspeitu
COVID-19).
- Oferese apoiu moral no mental husi parte hotu-hotu liu-liu
husi leader sira, familia no komunidade ne jeral ba
knaar nain sira (liu-liu hirak nebe atua hanesan frontliner).
- Iha situasaun pandemia ne nia laran, ba knaar nain saúde
sira hotu atu foti medidas protesaun mínimu nebe iha hodi
proteje-aan iha tempu saída deit no fatin nebe deit wainhira
halao knaar.
- Asegura nutrisaun nebe diak ba ekipa nebe servisu iha oin (frontliners).
Ekipamentu protesun Individual (EPI) báziku nebe OMS
rekomenda ba knaar nain saúde depende ba servisu ou atividade,
ezemplu hanesan tuir mai ne’e:
- Tékniku Profesional sira nebe atende direta pasiente
COVID-19: Medical mask, Gown Gloves Eye protection
(goggles or face shield.
- Pesoal nebe atu halao prosedimentu sira ne'ebé bele
hamosu (Aerosol-generating procedures,
hanesan Endotracheal Intubation, Video
Laringoscopy Intubation): Respirator N95 or FFP2
standard, or equivalent. Gown Gloves Eye protection Apron
- Tékniku laboratóriu nebe manipula amostra via
respiratoriu nian : Medical mask Gown Gloves Eye
protection (if risk of splash).
- Pesoal Cleanning Service: Medical mask Gown
Heavy duty gloves Eye protection (if risk of splash from
organic material or chemicals), Boots or closed work shoes.
Konkluzaun
Knaar nain Saúde iha potensia aas ba risku infesaun
COVID-19, nune’e persiza tau atensaun máximu ba protesaun pesoal
saúde sira hodi bele garante forsa servisu nebe diak. Evidensia
barak hatudu ona medida kontrol infeksaun nebe apropriadu bele
kontrola no hamenus risku infeksaun ba knaar nain saúde sira.
Medida xave atu limita no hamenus risku hirak ne'e mak
provizaun ekipamentu protesaun pesoal nebe adekuadu, ho
kualidade diak, apropiadu no tuir padraun ne’ebe
Organizasaun Mundial Saúde rekomenda. Halao treinamentu
medidas kontrolu infeksaun ba pesoal saúde hotu-hotu.
Refreshing
training atu fo hanoin bebeik knaar nain saúde
sira kona ba medida protesaun nebe eziste.
Referensias
- CDC, Human Corona Virus. https://www.cdc.gov/coronavirus/types.html
- WHO, 2020. Coronavirus disease (COVID-19) outbreak. Link: https:
//www. who.int/ westernpacific /emergencies/covid-19.
- Wang D, Hu B, Hu C, et al. Clinical Characteristics of 138
Hospitalized Patients With 2019 Novel Coronavirus–Infected
Pneumonia in Wuhan, China. JAMA 2020;323(11):1061–1069.
doi:10.1001/jama.2020.1585
- Ng K, Poon BH, Kiat Puar TH, et al. COVID-19 and the Risk to
Health Care Workers: A Case Report. Ann Intern Med. 2020;
[Epub ahead of print 16 March 2020]. doi: https://doi.org/10.7326/L20-0175.
- CADTH.ca. 2020. Aerosol-Generating Procedures And Risk Of
Transmission Of Acute Respiratory Infections: A Systematic
Review. [online] Available at: <https://
www
.cadth.ca/aerosol-generating-procedures-and-risk-of-transmission-acute-respiratory
-infections-systematic-review> [Accessed 30 March
2020].
- Brooks SK, e., 2020. A Systematic, Thematic Review Of Social
And Occupational Factors Associated With Psychological
Outcomes In Healthcare Employees During An Infectiou... -
Pubmed - NCBI. [online] Ncbi.nlm.nih.gov. Available at: <https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29252922>
[Accessed 30 March 2020].
- Wu, P., Fang, Y., Guan, Z., Fan, B., Kong, J., Yao, Z., Liu,
X., Fuller, C., Susser, E., Lu, J. and Hoven, C., 2020. The
Psychological Impact Of The SARS Epidemic On Hospital
Employees In China: Exposure, Risk Perception, And Altruistic
Acceptance Of Risk.
- Ying Liu, Albert A Gayle, Annelies Wilder-Smith, Joacim
Rocklöv, The reproductive number of COVID-19 is higher
compared to SARS coronavirus, Journal of Travel Medicine,
Volume 27, Issue 2, March 2020, taaa021 ,https:
//doi.org/ 10.1093/ jtm/taaa021.
- WHO, Rational use of personal protective equipment (PPE) for
coronavirus disease (COVID-19)
https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/331498/WHO-2019-nCoV-IPCPPE_use-2020.2-eng.pdf
- Cheng, V., Wong, S., Chen, J., Yip, C., Chuang, V., Tsang,
O, Yuen, K. (n.d.). Escalating infection control response to
the rapidly evolving epidemiology of the Coronavirus disease
2019 (COVID-19) due to SARS-CoV-2 in Hong Kong. Infection
Control & Hospital Epidemiology, 1-24.
doi:10.1017/ice.2020.58
Autor sira
|
dr. Marcelo Amaral Mali
Formadu iha Medisina Jeral iha Universidade
Nacional Timor Lorosa’e, iha tinan 2013.
Servisu hanesan Médiku Jeral iha Postu Saúde Leimea
Leten,Ermera iha tinan Abril 2014-Abril 2015.
Husi Maiu 2015-Jullu 2019 servisu hanesan Koordenador
Rejional ba Programa Saúde na familia, Diresaun Nasional
Saúde Públika Ministériu Saúde.
Oras ne'e daudaun halao hela mestradu iha programa
Implementation Research Scholar-Master Public Health
Gadjah Mada University, Yogyakarta, Indonesia
Email: amarmali2390@gmail.com
|
|
dra. Adelia M.M.Barreto
Formada iha Medisina Jeral iha UNTL iha tinan 2013.
Komesa halao knaar hanesan Mediku Jeral iha Posto Saude
Nunutana, Sub-distrito Maliana, Munisipiu Bobonaro no iha
fulan Maiu 2015, Ministeriu Saude nomea hanesan Kordenadora
Rejional ba Programa Saude na Familia too Jullu 2019.
Oras neé dadaun halaó hela estudu ba Programa Maestradu iha
Saude Publika nebeé beneficia husi KOICA iha Korea do Sul.
Email:adeliammbarreto@gmail.com |